Liiva Muuseumtalu

Talu ajaloost

Perepärimuse järgi olevat Liivi sõja järel, kui maa oli sõjast ja katkust laastatud, tulnud Järvamaalt kolm venda, kellest üks asunud Piirsalu maadele Kiigemäe külla Laasu tamme juurde elama. Hiljem, kui mõis võttis maad endale, asustati inimesed ümber ning üks vendadest rajas Kabeli külla Liiva talu. See oli põlisrenditalu, rendileandjaks oli Piirsalu mõis, rendiõigus läks üle isalt pojale. Renti tuli rendilepingust lähtuvalt tasuda rahas 80 rbl 50 kop ja ülejäänu tööpäevadega, kokku 99 rbl 25 kop. Peale taluperemees Jaan Liiva surma jätkas talu pidamist Kustas Liiv, kes võttis naiseks Miina Reinbergi, perre sündis kolm last. Kustase ajal ehitati 1906. aastal mõisa abiga uus elumaja (praegune rehehoone). Mõis andis materjali, rentnik vedas selle ise kohale. Elamu ehitasid abiteopäevadega nii Liiva rentnik ise kui ka teised rentnikud. Katuseõled pidi rentnik ise hankima. Esimene maailmasõda talu ei puudutanud, ainsat toitjat Kustast ei mobiliseeritud. Vabadussõjast võttis osa tema poeg August Liiv, võideldes Kalevi Maleva koosseisus. 1919. aastal mõisamaad riigistati, maareformi järel sai talu rendileandjaks Eesti Vabariik. 1926. aastal sõlmis Liiva noorperemees August Liiv talu ostulepingu 21 aasta peale, mille jooksul tuli hoonete võlg tasuda. Asuti ehitama kõrvalhooneid (säilinud). Talust on rohkem juttu raamatus „Piirsalu” (koostanud Piirsalu Küla Selts, 2008).

Muuseumtalu pidajad: Reeli Liiv ja Andres Liiv